Tamaziɣt d useqsi n tira

Yeqqen uxarres n tira n tmaziɣt aked wemxumbel n usekkil. Amxumbel-a yemsebḍa x tlata n yebriden, kul ijjen zeg-sen man amnus i yerbu wi t-iḍefren. imunas-a, qqnen deg waṭṭas n twalatin ɣer tedyulujit d tsertit (Chaker, 2010: 54), kter zeg weswiẓẓeḍ ɣer min yellan d atiqni (Lounaouci,2006: 168). Aṭṭas zeg yinni i yesserɣen tifawin x usentel-a n usekkil, d manaya i ttwalan. Muḥemmed CCAMI, di tadaft-nnes i yegga x yemxumbal n tira n tmaziɣt, di twalat tamezwarut n tmesmunt n tseddawit n unebdu, yenna deg-s belli “astay n ca n usekkil zi tlata-ya n isekkilen i zi nexs a nari tamaziɣt, ittadef deg-s min yellan d asertan, d anamun, d anyiman, kter zi min yellan d atiqni. s uya, afessay n manaya wer ittili illa s werẓam n wemsawal…” (Chami, 1980: 167).
Zi tlata n yeklusay n usekkil i yettemdeḥḥasen x wazzerg n tira n tmaziɣt, kul ijjten zi tarbiɛin i ittḥaman ca n usekkil, mani tetterra astay-nnes. Inni i yeqqaren aqa d asekkil aɛrab i tt-ɣa yeccen, ttwalan manaya yesnejbad ɣer wuɣun n imaziɣen aked ddin-nsen (Khalafi,2000: 59). Zeg uɣezdis nniḍen, inni i yeqqaren belli tamaziɣt wer da mɣar a tt-nari s usekkil-nnes (tifinaɣ), ttwalan-t (asekkil) d lwert n lejdud (Lounaouci,2006: 168), itteqqen iḍennaḍ n imaziɣen aked yiḍa-nsen, itticc-asen min ten-ɣa imeyyzen x yegduden-nniḍen (Khalafi,2000: 59), rni x manaya, d ijj n usekkil yerbu amezruy d ameqqran, asexdem-nnes ad yewc ijj n jjehd i tnettit tamaziɣt (Ameur; Bouhjar; Boukhris; Boukous; Boumalek; El Medlaoui; Iaazzi, 2010: 101). Wer nettettu ɛawed inni i yeqqaren belli asekkil alatan d netta i ɣa inefɛen i tira n tmaziɣt, ttwalan-t yezmer a tt-yejj (tamaziɣt) ad tennurẓem x yedles amaḍlan, d tetiknulujit n jjdid (Abouzaid, 2011: 125), zeg-s, ad terẓem tawwurt n tmetrart (modernité), ad taf amkan-nnes jer tutlayin timeqqranin (Pouessel, 2008).
Tasaɣult:
Ɛebdelwaḥid ḤANNOU, “Tamaziɣt d useqsi n tira”, – Tasɣunt Tusniwin – Aseggʷas Amzwaru – Uṭṭun 1 – Ynnayr 2971/2021. P. 05 – 23.
Sehwam‑t PDF



